Elektronskeemide koostamine - http://www.hot.ee/vanavares/elektronskeem/elektronkihid2.htm
Ristsõna - aatomi ehitus - http://www.htk.tlu.ee/digitiiger/valminud_tood/loodusopetus/ristsonaaatomiehitus.htm
- http://www.hot.ee/siivi32/Aatomiehitus.html
Aatomi ehitus - video - https://www.youtube.com/watch?v=EMDrb2LqL7E
Kui suur aatom on? - video - https://www.youtube.com/watch?v=N-FfVLOBccI
Test - http://web.zone.ee/vroosioks/fyysika/aatomiehitus.htm
- http://fyysika.matefus.eu/afyysika/afyysika.htm
Mudelid - ehita aatom - http://phet.colorado.edu/en/simulations/translated/et
Aatomimudeli ajalugu - https://app.box.com/s/die8qccr7mszmjzc8rmsj4a04eat69at
Kokkuvõte:
Molekulid koosnevad aatomitest. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Elektronkatte moodustavad ümber tuuma tiirlevad elektronid. Elektronid paiknvad kihtidena. Prooton omab positiivset elektrilaengut, elektron negatiivset elektrilaengut. Neutron on elektrilaenguta osake. Prootoni elektrilaeng on arvuliselt võrdne elektroni elektrilaenguga. Aatomituuma elektrilaeng on võrdne kõikide tuumas olevate prootonite laengute summaga. Elektronkatte elektrilaeng on võrdne kõikide elektronkattes olevate elektronide laengute summaga. Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga tuumas, järelikult on tuuma positiivne laeng võrdne elektronkatte negatiivse laenguga. Aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne s. o. ei oma elektrilaengut. Kõige lihtsam aatom on vesiniku aatom, selle tuum koosneb prootonist ja elektronkatte moodustab üks elektron.
Valgus kiirgub aatomis. Valgus kiirgub, kui elektron siirdub tuumast kaugemal asetsevalt orbiidilt tuumale lähemal asetsevale orbiidile.
Ristsõna - aatomi ehitus - http://www.htk.tlu.ee/digitiiger/valminud_tood/loodusopetus/ristsonaaatomiehitus.htm
- http://www.hot.ee/siivi32/Aatomiehitus.html
Aatomi ehitus - video - https://www.youtube.com/watch?v=EMDrb2LqL7E
Kui suur aatom on? - video - https://www.youtube.com/watch?v=N-FfVLOBccI
Test - http://web.zone.ee/vroosioks/fyysika/aatomiehitus.htm
- http://fyysika.matefus.eu/afyysika/afyysika.htm
Mudelid - ehita aatom - http://phet.colorado.edu/en/simulations/translated/et
Aatomimudeli ajalugu - https://app.box.com/s/die8qccr7mszmjzc8rmsj4a04eat69at
Kokkuvõte:
Molekulid koosnevad aatomitest. Aatom koosneb tuumast ja elektronkattest. Tuum koosneb prootonitest ja neutronitest. Elektronkatte moodustavad ümber tuuma tiirlevad elektronid. Elektronid paiknvad kihtidena. Prooton omab positiivset elektrilaengut, elektron negatiivset elektrilaengut. Neutron on elektrilaenguta osake. Prootoni elektrilaeng on arvuliselt võrdne elektroni elektrilaenguga. Aatomituuma elektrilaeng on võrdne kõikide tuumas olevate prootonite laengute summaga. Elektronkatte elektrilaeng on võrdne kõikide elektronkattes olevate elektronide laengute summaga. Elektronide arv aatomis on võrdne prootonite arvuga tuumas, järelikult on tuuma positiivne laeng võrdne elektronkatte negatiivse laenguga. Aatom tervikuna on elektriliselt neutraalne s. o. ei oma elektrilaengut. Kõige lihtsam aatom on vesiniku aatom, selle tuum koosneb prootonist ja elektronkatte moodustab üks elektron.
Valgus kiirgub aatomis. Valgus kiirgub, kui elektron siirdub tuumast kaugemal asetsevalt orbiidilt tuumale lähemal asetsevale orbiidile.